Saturday, February 18, 2017

πŸ™πŸ»KNOW YOUR CANDIDATESπŸ™πŸ»*

_Saikul gamkaiya khangthah lah a kisonpi umtah oipu Ashat Chongloi in sihnei langneina umlou hel a Saikul Constituency candidate ho lah a athupi dom thum ho chungchang ahin sutna_

*πŸ™πŸ»KNOW YOUR CANDIDATESπŸ™πŸ»*

_Kiti write up chungchang a *Galngam tupa* in critical comment and analysis ahinbol ho ana vekit u hite_

THE BIG THREE ho phatna le setna ana lepkah u hite.

1⃣ Pu YAMTHONG HAOKIP

*Negative Points*
πŸ‘‰ Aji meilhei ahi.
πŸ‘‰ A qtr a meilhei jeng abusai.
πŸ‘‰ Gamsung contract natohlen jouse meilhei achange.
πŸ‘‰ Lekha helou ahibouve.
πŸ‘‰ Milham donlouvin haosa lunlaiho bou akhohsah e.

*Positive points*
πŸ‘‰ Congress ticket ahin,  ruling party ahiuve.
πŸ‘‰ Lekha helou hijongle chihnatah aneije.
πŸ‘‰ PDS items ho amun cheh alhunsah e.
πŸ‘‰ Gamsung duljeju in lampi asemmin bonlhoh le vutvai ithoh tapouve.
πŸ‘‰ Lei (bridge) asemmin, building eisah peh un, development works tampi ninglekah a aboljinge.
πŸ‘‰ Term khat kum 5 sehseh a ding atohdoh hi iphat chompi mamauve.
πŸ‘‰ District muna din tinleha tho in pan analai.
πŸ‘‰ Chaten manbeija themjilna amu theina diuvin KV School apolut e.
πŸ‘‰ Ahaosa aneisa ahijeh in Govt.fund ho ducha louvin gamsung semnan anei theije.
πŸ‘‰ Ruling ahin, minister hon alungset uvin, gamsung phatna dia athum e asei khat chu adapeh pouve.

*Comments:*
🎯 ```Lampi thu: Pu Yamthang hi avangphat jeh in ama term sung ah thil tampi tohdoh in umjongle, ama mimal boltheina le ngailutna jal ahideh poi ti hi thu hethem dom jousen asei khat ahi. Ama Congress ticket a akaidoh sung a chu centre le state ani gel a Congress govt in sotpi vai anapoh sa ahi tan chule Manipur jong``` *special category status* ```a ana kikoi a centre a kon afund allocation tamtah tah anachangji ahi. Chijeh a chu Congress Minister/MLA hon sum neh kita aneh jou uva jong constituency a dia lhelhah kham ana val thei ji nalai ahi. Chungchon a Pu Doumang khang a work propose kibol jouse ama khang a hung pahdoh ahi kit e. Chule term masa a lampi kisemho hi Saikul gam sehseh a kisem ahipon, PMGSY scheme noiya thinglhang gam jouse lampi kisem ahijoi. Saikul gam sanga gam hel jo le sem hahsah jo, Churachandpur le Ukhrul district a thinglhang gam ningchong kolse lah ho changei hiche scheme noiya hi dul lenglung a lampi kisem ahi. Ikinaipi jep u, Lamlenpang lang a Saitu lhang, Tujang lhang ho dehdeh khu igavet le inter village roads ho titah louva jong vengsung lampi ho changei a black top akisem u ahitai. Mundang a lampi kisemho to ite leh Saikul lang a lampi kisem hi lhom jong lhomjo, quality jong hoimo jo nalai ahi, agam nompen le lampi semnop pen ahivang a. Moh a bou vutvai inathoh sot val jeh uva lampi chengsom man kisem nading a cheng khat man imu kisan uva imoh kipapa thei u ahibouve. Lampi thu a Pu Yamthong engset le lungneo dan chu Molkon kho le C. Aisan kho khu sahlang ho jouse dia lamlhahna ahivanga lampi kisemna a khu himo sasa a agah pelsah tei tei ahi```

```Hitiho kiseilo na chu ahile eihon Pu Yamthong seiphatna a inei pen u lampi kisem thu hi ama boltheina a kiboldoh ahipon, centre a kon a scheme le fund neng jengjung a hung ho alhajah ihin nunat maimai u ahi nalai bouve ti ihetthem diu deisah jal ahi.```

🎯 ```Kpi District thu: Kpi District kimu hi koima mimal bolhat jeh le Congress in Kukite angailut jeh a kibol ahipon. Naga politics doudalna dia kibol Meitei Policy ahijoi ti het angaiye. Henge, eiho din jong kipa umtah ahinai, amoh a bou mi khat le nin kiseiphatna a inei jiu hi adihpoi tina joh a kasei ahi.```

🎯 ```Pu Yamthong negative point lah a akhohpen chu nam ngailutna jal a voluntary a lhai le KSO le KWU in ami isahlou dan  adatmah khonteh uva boycott aphon khum thei u chu ahi.```

2⃣ PU C. DOUNGEL

*Negative points*
πŸ‘‰ Kum tam tehse chatmo ahita bouve.
πŸ‘‰ Term 3 kum 15 valset MLA ana hia ipi ana boldoh em?
πŸ‘‰ Humpi habei le kungbul pon kikhukhum toh ana kitekah hilou ham?
πŸ‘‰ Aneijou manna gam leiset achoh vangin gamsunga khangdoh ahilou jehin agam leiset a ngailu poi.
πŸ‘‰ Toumun kiletsah abol behseh in genthei lengvai akhoto poi.

*Positive points*
πŸ‘‰ Akum tam jongleh mihem brain hi atehse thei thil ahipoi.
πŸ‘‰ Ama term 3 ana hilai chun tulai banga development fund ana tampoi. Scheme ana lhomme.
πŸ‘‰ Naga toh kiboi laichun amau inkon pan ana halah hihleu Saikul gamsung ana kichaisa ahije.
πŸ‘‰ Ijat iseisei vang uvin eiho maiphah joulou thusang ahitengle ama tailou monpi inei pouve.
πŸ‘‰ Aneisa, alen alalsa anahin kamdam onem bolmo jongle gamsung angilu nai.
πŸ‘‰ A chateni toh Nampi din pan phatah in ana la jing uve.

*Comments:*
🎯 ```Pu C Doungel hi Kuki politician lah a nam khankho ding gelkhoh pen ahi kiti le kiseikhel ponte. Ama hin development scheme pah thethu ho a mi kipasah a vote hol sanga, gamsung venbitna ding le galjam ho panpi ding ana khelkhoh joh ahi. Chule, Kuki ten tuni kho a thingnoi kidonpi umtah tah ihin neidoh thei uhi abul langa aman nam sepoy ho patronage anabol jeh ahi. Nam ngailu dihtah politician ho thusim kiseina a amin mangmo a kisei ding ahitai.```

🎯 ```Ahin, amahin politician hina quality anei lhom jep jeh in nam ngailutna thu toh electoral politics chedol reality pa hi balance apethem jep pon ahi. Election ahin tet kal kum 30 alhin tah vang in tuni chan gei in, election seh le party ticket hol in aboi jing thei nalai in chule achihna le senior officer khat ana hina aki letsahpi jepjeh in politician dang hon akivoppi nom pouvin, notthap in aum jingkei in ahile, a constituency miho ding in vangsetna ahibep e. Geldoh thei chu vannoiya Army lenpen anichanna Indian Army a alenpen chan ana lhung General VK Singh jong chu politics ahibol phat a mipi a khurum lele jeng chule chaiwala khat PM hina noiya lunglhaisel a kun jeng thei ahi. Politician ho hi alet a len u, ahivanga aletnau chu akineosah thei nauva kingam kit ahi. Hiti dol a ivet le vang Pu C Doungel hi politician dichi hilou hel ahi```

🎯 ```Amahi akum jong atam val tan, Pu Holkhomang banga nom a akichol phat valset ahitai. Khuti leh nam pumpin phat khat laiya thil loupi anaboldoh ho jal a jatah le ngailu tah a pachatna kipe ding dol ahi. Mundang dang a amasang a tehse jo politician jong chu aumnai. Ahin hetkhen ding chu ahile tehse politician dangho khu ama ama party a patriach (kumpipa tobang) dinmun a ding u ahin. Pu C Doungel vang hi tua atetna party jong khu hapta masa a chu enrol kibol pan ahi. Chijong chu BJP ticket achanjoulou jeh hikit ahi. Mi bang a khankho he hile, BJP ticket akichu nauva anaopa Paojalet ahung chan a chu adung avai sei louva a ot ding, amajong honourable tah a kichol ding dol ahitai. Khuti tah sanga India state khatcha a jong thunei jou talou adehset a Manipur a koiman iya aselou party khat min a ticket akilah a atet teitei hi ingaito leh Election tet hi tehnung ki chapang tolchepna dan a agel hitaleh akilom e.```

3⃣ PU DOUMANG KHONGSAI

*Negative points*
πŸ‘‰ Evangelist din aphanan MLA thei ahipoi.
πŸ‘‰ Gamsung semlouvin aman building akisah e.
πŸ‘‰ Term khat MLA anahi sunga ipi ana boldoh nabeh em?
πŸ‘‰ Ama insungmi bou akhohsah in gamsung genthei chaga ana khohsah poi.

*Positive points*
πŸ‘‰ MLA hia julesa kibol louva Pathen toh kinaicha um chu gamsung mipite avangpha ihiuve.
πŸ‘‰ Kum 5 MLA hia in kisah hihle ipin idem diuvem?
πŸ‘‰ Term khat sehseh anakai vangin gamsung ninglekah ana semme.
πŸ‘‰ Gamsunga lei le lampi ana khohsah in hatah in ana dellin hinla vangset umtah in ama term nunga hung sohdoh tampi aumme.
πŸ‘‰ Thangtong school pucca block le quarter ana bollin, simlaiho welfare ding ana boipi lheh e.
πŸ‘‰ State assembly a hangsan tah a thuseijing amabou ahi.
πŸ‘‰ Gamsung huhtupna dingin District council hateh in ana boipi e.
πŸ‘‰ Khangthah tampi service ana deldoh peh e.
πŸ‘‰ Development works hi proper Saikul Hill Town sehseh semlouvin muntin ana thejalle.
πŸ‘‰ Molkon lei le bazar shed ana semmin, Saikul to Sapormeina black topping ana bolle.

*Comments:*

🎯 ```Politician kiti chu kithutah le Pathen het maimai a lhing joulou ahi in huham jep jong ngai ahi. Pu Doumang hi term khat lhungkei MLA anahi vang in asetna hihen aphatna hijong le atohdoh seithei aumlou hi politician ahina a alhahsamna pipen ahi. Amajong hi Pu C Doungel kisei bang a election jouse tet hi hobby or duty dan a agel sanga asopipa Ajang joh ot thei le khankho he a kithang ding, kailou toh inchen kisuhgep puul dou jong avoid abol thei joh di ahi.```


*FUTURE PERSPECTIVE*

🎯Kukite ikhantoulou nau ajeh pipen hi future a phatchomna thei lampi dungjui a kikhintoh ding sanga achesa thusim dungjui a emotional dicision ilah jiu hi ahi.

🎯Chunga kisei ho jouse khu achesa thusim ngen ahi tahjeh in hiche achesa thusim ho basis a vote ikheh sanga uva imakhouva hunglhung thei ding ho basis joh a vote ikheh diu hi gamcheng a phachomjo ding ahi ti amasatah in kahin seiphong nom e. Hitolhon chun tu thil umdol le malam a thil hung lhung thei ding ho vetkahna gahbol uhite.

1⃣ Ningkum hamkhat a pat a chu Central a BJP Govt in Manipur state *Special Category* a akikoina  kon a alahdoh ahitai. Chujou kalse state employee ho tolop hihen, contractor ho bill hijongle aphatcha kihomdoh joulou ahitai. Hiche *Special Category* a kon a akilahdoh na ajeh chu ahile Manipur a Centre Fund hung kithot hi tam mong mong ahitan, hichu state govt in natong louva *paper work* maimaiya anachaijiu le Centre in record ahin phet phat a gamsung a onglai mong mong umtalou leova development na kitong gam ahitai (record dungjuiya). Hichu Centre a Congress mama ana thunei laiya chu ana kihetmosah thei ahin, tua BJP ahung thunei phat a record dungjui a ahin tol ule Manipur hi *Highly Developed* category lang joh a akoidoh uva fund hi lhom chabou ahinpeh jiu ahitai. Hiti ahijeh a chu ijat in term masa in ana vangpha lheh jongle Pu Yamthong mama ham or party dang candidate khat ham isot kai ule vang i lampiu nahnah a rong hung kinu vom jouse khu vutvai kisoh kit ding, Pu C Doungel Powder apat a Pu Doumang powder tia amin hung kikhel chu aban jong amin hung kikhel nalai ding ahi ti kihet cheh ute. Adehset a Pu Yamthong (Congress) mama isotkai ule vang development fund lhomcha bou igam uva hung lut ding, hichu Pu Yamthong in a chengden Meilhei contractor ho jong kichu khoplou diu ahitai.

2⃣ Modi hi India PM lah a thunei pen le hangsan pen a kithang ahin, bol inge atikhat chu bol ngam jeng khat ahi. Tuchung demonetisation ahinbol bang hi vannoiya economists minthang tamjon *very good but very risky step* tia ana gel u chu democratic govt dang abol ngamlou chu aman ahinbol jeng thei ahi. Hito lhon a gamsunga corruption bolho maipha velou a ngamlah lah a ahin tham phat a Ibobi lamkaina Congress minister/MLA jouse hi kicha val behseh uva, BJP minset nading jat jat asemthu uva mipiho hi asuh kichat got u ahi. Eiho lah a BJP hi Christian ho doudal ahe tia ikisuh kichat uhi bul le bal neilou khat ahibouve. Khutia Christian ho doudal ahi mongle Nagalandho khu tu nikho a koima houin kai ngam umlou diudol ahitai. Tuchan a Naga hon BJP akivoppi thei le BJP chu Christian ho doudal ahipoi tihi proof ahitai. Alamkhat in BJP govt le Naga ho akihou e tijeh a thet ding jong eiho UPF/KNO to jong akihou jing kit uve. Hiche a kin a muchen thei chu ahile BJP kichat umtah dan a kisei hi election politics ahibouvin bul le bal neilou thudim ahi tina ahi.

3⃣ Hiti ahijeh chun, ahung lhung ding phat le nikho ho a ivangphat nom kit ule centre a thunei leh Manipur a sum hunglut ding jat control bol a pang BJP party candidate ho hi koi hijongle eimi ahi nahnah le isotcheh diu hi *ikhang uva wisest decision ilah thei pen u ahi* ti kahin seiphong nom e.

Saikul Gam pah thet a akhantou ding deisah jing pum in....


______________✍🏻Tahchapa Kuki

No comments:

Post a Comment